strange and vivid

Läksin magama; läksin magama, hullult väsinud olin. Seal olid kollid, nad ei hirmutanud mind, nad olid esteetiliselt koledad, aga ebahirmsad. Üks väike poiss oli seal, nii 6-7 aastane, ta ründas mind, närides mu kätt, ma tõrjusin teda nii kaua kui sain, aga üks hetk tuli kopp ette ja ma viskasin ta vastu seina, ta põrkas sealt lakke(like a ball, sir!) ja jooksis mööda lage minu poole....ärkasin üles ja vaatasin ringi, koht oli võõras, millegi pärast pakkus huvi nurgas seisev väike nukk, võtsin selle kätte ja see muutus mu silme ees samaks poisiks, keda ma nüüd kaelast kinni hoidsin ja kägistasin...ma ärkasin üles.

Minu toas oli 100 rahvatantsijat, täpselt 100, mitte rohkem, mitte vähem. Nad kõik istusid ühte moodi ja kui ma, ühekaupa, neile silma vaatasin, siis neil ei olnud hinge, nende silmad olid klaasjad ja elutud...ma ärkasin ja vaatasin, et keegi oli oma rahvariided maha unustanud, kuulsin väliskoridoris mingit heli ja läksin ukse juurde, kus ma silmast vaatasin, et kedagi pole näha...läksin tuppa ja nägin, et minu pusa oli toas kapi peal....

Peaaegu magama jäämas, kass tuli minu kõrvale ja istus seal, ning ma mõtlesin, miks ta küll pikali ei viska ja magama ei jää...siis sain aru, tal oli medal kadunud ja ta ei saa ilma selleta magama jääda...ärkasin üles, vaatasin, et kass magama jalutsis ja kontrollisin ta ümbert, kas ta leidis oma medali üles....

------

Igatahes läksin täna kell 1 välja, et jõuda 13.45ks tööle ja avastasin, et ma ei pidanudki tegelikult minema, kuna see jäi ära ja mina ei olnud vastavat meili kätte saanud, aga ma polnud pahane, pigem rõõmus, sest sain nii ilusa ilmaga jalutada ja muusikat kuulata. Kahjuks ei suutnud välja mõelda, mida linnas peale hakata ja otsustasin teist teed pidi koju jalutada ja blogida veits. Nüüd üks sigaret, natuke raamatut. Loodetavasti on õhtuks kohal Alien ja Aliens, siis saab klassikalist sci-fi horrorit nautida!

Still so goddamn hungry
I'm feeding off my own bones
So lay me out in my crater
And nuke me 'til I glow