Kevadtervitus kaasblogijatele.

(Näete, Tartu ja kevad koostöös on mulle sisse ajanud tuhina tegutseda, aga kuna praegu on alles hommik või hiljaõhtu, siis ma panen oma tuhinas kirja kevadtervituse.)



Nii, talverõõmud ja must masendus seljataga. Porilombid ja päikese käes vulisevad vihmaveerennid on ajanud mõtted tuhisema, näpud sügelema ja suu naeratama. Ehk siis sokid jalga ja päikese kätte pori sisse naerulsui igasuguseid uusi ja huvitavaid tegevusi välja mõtlema, tegema ja propageerima.

Üleskutse kõigile nautima kevadet ja kõike selega kaasnevat.

Otsige pori seest üles ja vaadake, kuidas esimesed võililled oma pea välja pistavad, sest lõpuks on neist niikuinii kopp ees.

Armuge kasvõi korra kellessegi tundmatusse või tuttavasse inimesse.

Jälgige, kuidas te ei ärka enam pimedas ja kuidas päikeseloojang igakord jälle paar minutit hiljem on.

Kui muru on juba kuiv ja joped keldris, minge jooge toomemäel mättaõlut (esimene õlu, mille saab juua rahulikult kuiva mätta peale lamades).

Pange esimesel võimalusel jalga lühikesed püksid ja tundke jahedat kevadõhku paitamas päikese käes üles kuumenenud jalgu.

Pange pähe oma kõrvaklapid ja vaadake, kuidas lumivalged pilved hõljuvad laguunsinises taevas.

JA NII EDASI.

Elu on ilus ja mina hakkan rõõmsaks.

Nautige seda kevadet ja sellele järgnevat suve.

Tänan tähelepanu eest.
M-M